Põldohakas

Cirsium arvense

Põldohakas

Põldohakas

Väga massiliselt esinev umbrohi kõikjal. Eelistab savikat mulda. Kuulub korvõieliste sugukonda. Taim on 60...120 (150) cm kõrgune, vars püstine, ülalt harunenud. Lehed väga muutliku kujuga, pikliksüstjad, sulgjagused, servast tavaliselt ogahambulised, pealt paljad, alt karvased. Õied punakasvioletsed, vahel valged. Õitseb juulist septembrini. Paljuneb tuulega laialikanduvate seemnete ja roomjuurtega. Üks taim võib anda 3000...4000 (40000) seemet, 1000 seemni­se mass 2 g. Seemned idanevad suhteliselt aeglaselt, tärkavad kuni 5 cm sügavuselt. Idanemisvõime säilib 10...20 aastat. Kevadel seemnest arenenud taimel kasvab algul sammasjas peajuur, sellest arenevad mitmes sügavuses horisontaalsed room­juured. Roomjuurte rohketest lisapungadest kasvavad mullapinnale uued võrsed. Vane-ma taime vertikaalsed juured võivad tungida kuni 4...6 m sügavusele mulda, mis muudab põldohaka põuakindlaks.

TÕRJE:
Seemnete leviku ärahoidmiseks niita taimed enne õitsemist. Kuna suur osa juuri asub allpool künnikihti, tuleb ohakat nõrgestada väljakurnamise teel, nt kõrrekoorimise, va­heltharimise ja mustkesa kihilise harimisega. Põldohakat saab tõrjuda ka valiva toimega herbitsiididega. Nii keemilisel kui ka mehaanilisel tõrjel tuleb jälgida, et tõrje ajaks oleks ohakal arenenud maapinnale lehero­sett.

Copyright © Bayer CropScience